|
 |
|
 Mis on leukeemia?
Äge lümfoidne leukeemia (ALL)
Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL)
Äge müeloidne leukeemia (AML)
Krooniline müeloidne leukeemia (KML)
Mis on leukeemia?
Leukeemia (kreeka keeles "valge veri") on vere ja luuüdi vähk. Rahvasuus tuntakse seda ka verevähi ja valgeveresusena.
Inimese organism koosneb paljudest rakkudest (kokku on inimesel 100 000 miljardit rakku). Organismis toimub pidev rakkude uuenemine, mille käigus asendatakse vanad väsinud rakud uutega. Oma elu jooksul toodavad rakud palju teisi omasuguseid rakke. Et rakkude paljunemist reguleerida ning tagamaks, et organismis on pidevalt piisav arv erinevaid rakke, on igal rakul n.ö. signaal, mis annab paljunemise vajadusest teada. Kui signaal on peal, rakk paljuneb; kui signaal on maas, rakk ei paljune.
On normaalne, et inimese mõned rakud geneetiliselt muteeruvad. Nendel geneetiliselt muteerunud rakkudel on paljunemissignaal alati sisse lülitatud, mis teebki neist potentsiaalsed vähirakud. Terves organismis toimivad kontrollmehhanismid, mis hävitavad muteerunud rakud ning need ei saa paljuneda. Kui organism on mingil põhjusel pinge all (haigus, stress jne), siis nõrgeneb imuunsüsteem ning raku kontrollmehhanismid ei tööta enam. Nii jäävad muteerunud rakud organismi ja hakkavad kontrollimatult paljunema. Geneetiliselt muteerunud rakud on tervest rakust tugevamad ning organism ise ei suuda neid hiljem enam hävitada. Nii tekibki vähk.
Niisamuti on leukeemiaga. Terves organismis tekivad luuüdis pidevalt uued vererakud, sealhulgas valged verelibled. Nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu saavad geneetiliselt muteerunud valged verelibled kontrollimatult paljuneda, võttes sellega ära teiste rakkude eluruumi. Olenevalt sellest, mis tüüpi valged verelibled muteeruvad ja seega vähirakuks muutuvad, saab eristada erinevaid leukeemia vorme. Igal juhul muutub vere koostis haiguse tulemusel nii palju, et see võib olla eluohtlik.
Leukeemiat on nelja vormi:
- akuutne ehk äge lümfoidne leukeemia (ALL)
- krooniline lümfoidne leukeemia (KLL)
- akuutne ehk äge müeloidne leukeemia (AML)
- krooniline müeloidne leukeemia (KML)
Mis vahe on ägedal ja kroonilisel leukeemial?
Ägeda leukeemia puhul geneetiliselt muteerunud valged verelibled ehk leukeemiarakud paljunevad kiiresti, kroonilise leukeemia puhul aeglasemalt. Seega äge leukeemia kulgeb väga kiiresti ning patsient võib ravita surra juba paari kuu jooksul alates haigestumisest, samas kui krooniline leukeemia kulgeb kauem ning patsient võib haigusega elada aastaid. Elulemus ägeda leukeemia haigetel on selgelt parem lastel võrreldes täiskasvanutega.
Mis vahe on lümfoidsel ja müeloidsel leukeemial?
Mõlema leukeemia vormi puhul on tegemist kontrolli alt väljunud valgete vereliblede paljunemise ja kuhjumisega. Lümfoidse leukeemia puhul on hakanud kontrollimatult paljunema valged verelibled nimega lümfotsüüdid: B-rakud ja T-rakud. Lümfotsüütide ülesanne organismis on moodustada antikehasid tootvaid B-lümfotsüüte ja imuunsüsteemi reguleerivaid T-lümfotsüüte.
Müeloidse leukeemia puhul on hakanud paljunema monotsüüdid ja granulotsüüdid. Nende ülesanne organismis on hävitada võõrkehasid, näiteks baktereid. Kontrollimatult paljunedes hävitavad nad aga liiga palju võõrkehasid, organismist kaob tasakaal ning see on surmav.
Kuidas leukeemiat ära tunda?
Vähirakkude ehk muteerunud valgete vereliblete kontrollimatu paljunemise tõttu jääb punaste vereliblede osakaal väga väikeseks. Nii tekib enamikul patsientidest leukeemia tüübist hoolimata punaste vereliblede vaegus ehk aneemia. Tervete valgete vereliblede nappus ei lase kehal tõhusalt kõiksuguste infektsioonide ja bakterite vastu võidelda. Vereliistakute vähesuse tõttu on muhud, sinikad ja verejooksud kerged juhtuma.
Alguses väga raske märgata (eriti kroonilise leukeemia puhul, kui haigus võib areneda aastaid ilma vaevusi põhjustamata). Tavalisemad sümptomid on: väsimus, verejooksude, marrastuste ja sinikate kerge tekkimine, nõrkus, vähenenud füüsiline jaks, kaalulangus, luu- ja liigestevalud, kerge palavik, vastuvõtlikkus infektsioonidele ja nakkustele, suurenenud põrn, lümfisõlmed ja maks.
Leukeemiasse võivad haigestuda kõik, soost, vanusest, rahvusest ja jõukusest hoolimata. Leukeemia põhjused ei ole täpselt teada. Tihti seostatakse leukeemia teket radiatsiooniga, samas haigestuvad leukeemiasse sagedamini inimesed, kes kiirgusega kokku puutunud ei ole.
Äge lümfoidne leukeemia (ALL)
Äge ehk akuutne lümfoidne leukeemia (ALL) on vähitüüp, mis saab alguse valgetest verelibledest luuüdis ning liigub reeglina kiiresti verre. Seejärel levib ALL kogu organismi, kaasa arvatud lümfisõlmedesse, maksa, põrna ja kesknärvisüsteemi.
"Akuutne" ehk "äge" tähendab, et leukeemia levib organismis väga kiiresti ning ilma ravita võib leukeemiahaige surra juba mõne kuu jooksul haigestumisest.
ALL on suhteliselt haruldane leukeemia vorm. Kõige enam haigestub ägedasse lümfoidsesse leukeemiasse alla 4-aastaseid lapsi - 6,5 juhtumit 100 000 inimese kohta aastas. Täiskasvanute hulgas esineb 1 juhtum 100 000 inimese kohta aastas. Samas suudab kemoteraapia terveks ravida umbes 80% haigestunud lastest, ent vaid 30% täiskasvanutest.
Loe veel ALL-i kohta:
Atlas of Acute Leukemia (inglise keeles)
American Cancer Society: What is ALL? (inglise keeles)
CancerAnswers (inglise keeles)
Oncology Channel - ALL (inglise keeles)
Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL)
KLL on vereloomekoe pahaloomuline kasvaja, mille puhul vähk ründab peamiselt lümfisüsteemi, aga koguneb ka verre, luuüdisse ja põrna.
Arenenud riikides esineb KLL leukeemia tüüpidest kõige sagedamini - tervelt 31% juhtudest. KLL-i esinemise sagedus kasvab vanusega. Alla 40-aastased reeglina KLL-i ei haigestu, ent alates 50-eluaastast suureneb haigestunute arv märkimisväärselt. Keskmine vanus haiguse avastamisel on 65-eluaastat. Mehed haigestuvad KLL-i peaaegu kaks korda tihedamini kui naised.
KLL-i tekkepõhjused ei ole täna teada. Kui teisi leukeemiatüüpe seostatakse kiiritusega, siis KLL-i puhul see seos puudub. Siiski on teada, et suitsetamine suurendab KLL-i haigestumise riski.
KLL avastatakse tavaliselt juhuslikult vereanalüüsi käigus, kusjuures sümptomid varases haiguse etapis puuduvad. Vereanalüüsi puhul juhivad KLL-ile kahtluse leukotsüütide ja lümfotsüütide tavapärasest suurem arv. Samuti võivad vähirakud koguneda lümfisüsteemi, mistõttu lümfisõlmed võivad tuntavalt suureneda. Haiguse diagnoosimiseks tuleb aga läbi viia vere ja luuüdi uuringud.
Inimene võib KLL-iga elada suhteliselt kaua ilma sümptomeid märkamata. Haiguse edasi arenedes tekivad ka tuntavad vaevused: väsimus, nõrkus, kaalulangus, hingeldamine, suurenenud higistamine, kehatemperatuuri tõus. Võivad esineda erinevad infektsioonid nahal, neerudes, kopsudes ja mujal; luu- ja liigesevalu, veritsused. Samuti võivad tekkida probleemid põrnaga - kui põrn suureneb, tekib täiskõhutunne ja söögiisu langeb; harvem on põrna piirkonnas valu.
Loe veel KLL-i kohta:
Kliinikum.ee vähinfo
InPharm.com. Chronic leukemias: different forms, different problems, different solutions (inglise keeles)
Oncology Channel - CLL (inglise keeles)
Äge müeloidne leukeemia (AML)
Akuutne ehk äge müeloidne leukeemia (AML) on vanemate täiskasvanute seas kõige sagedamini levinud leukeemia tüüp, seda eriti arenenud riikides. Enam esineb AML alates 50-aastaste seas, keskmine haigestunute vanus on 60 eluaastat. Äge müeloidne leukeemia on ravitav umbes 30% juhtudest, suur osa patsiente sureb diagnoosi saamisele järgneva aasta jooksul.
AML-i võivad põhjustada suitsetamine, radiatsioon või kokkupuude keemiliste ühenditega, eelnev kemoteraapia.
Loe veel AML-i kohta:
MedNews, Adult Acute Myeloid Leukemia (inglise keeles)
Atlas of Acute Leukemia (inglise keeles)
CancerAnswers (inglise keeles)
Oncology Channcel - AML (inglise keeles)
Krooniline müeloidne leukeemia (KML)
Kroonilise vähivormi puhul on tegemist aeglaselt kulgeva vähiga, millel võib kaugemale arenemiseks minna aastaid. Müeloidne tähendab, et see ebanormaalse vereraku tüüp, mida organism üle toodab, on valgeverelible nimega müeloidne rakk. Seega on krooniline müeloidne leukeemia aeglaselt arenev vähk. KML saab tavaliselt alguse seljakeelikust.
KML-il on kolm faasi: krooniline faas, kiirenev ehk aktseleratsiooni faas ja ägenenud faas ehk blastne kriis. Ühest faasist teise liikudes vähk areneb edasi ja sümptomid tugevnevad.
Haigestumus kroonilisse müeloidsesse leukeemiasse on 1,5 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. Kõige enam uusi haigestumisi on vanusegrupis 60-80 eluaastat, mehed haigestuvad tihedamini kui naised.
Loe veel KML-i kohta:
Kliinikum.ee vähiinfo
InPharm.com. Chronic leukemias: different forms, different problems, different solutions (inglise keeles)
Oncology Channel - CML (inglise keeles)
|
|
|
